Meie pere elas Tallinnas. Kõik näis hästi: kaasaegne kodu männimetsa ääres, ruumi kolmele lapsele ja mustale labradorile, roosipeenar aias ja head naabrid ümber. Elu oli mugav ja turvaline.
Ometi hakkas hinge pugema midagi muud. Tunne, et igapäev möödub kellegi teise taktikepi all — töötades palga nimel, mitte südamega. Soov rajada midagi päris oma, olla iseenda peremees ja elada eluviisi, mis tunneks päriselt oma.
Juba mõnda aega olime teinud kodus marjaveini — mitte pelgalt hobina, vaid uudishimuga. Ja ühel hetkel märkasime, et seda kiidavad mitte ainult sõbrad, vaid ka koduveinikonkursi ranged kohtunikud. Meie pihlaka- ja vaarikavein jõudsid tihedas konkursisõelas auhinnalisele teisele kohale. See oli märk: oleme õigel teel.
Siis juhtus midagi, mis muutis kõik. Meie teele sattus tühjalt seisev häärber — 160-aastane ajaloolise pargiga vana Pärnumaa loss, mille ümber laiutasid hektarid põllumaad.
Allikukivi mõis ehitati 1878. aastal kalevivabrikandi suvelossiks ning seda ümbritseb vabakujulisena rajatud ajalooline mõisapark. Uhke häärberi koos maalilise pargiga rajas 1860-ndatel aastatel Saksamaalt pärit insener K. F. Zoepffel, kelle pere kasutas seda vaid mõnel suvekuul aastas. Tegemist on neogooti sugemetega historitsistliku tellisehitisega.
Esimesest päevast peale oli selge: see paik tuleb taas ellu äratada. Ja seda just veinimõisana — Eesti võtmes, kus vein sünnib siinsamas, oma marjaaiast korjatud saagist.
Unistuse elluviimiseks tuli aga palju õppida. Asusime uuesti koolipinki — ja tegime seda põhjalikult. Aiandus ja maastikuehitus Räpina Aianduskoolis, marjaveinide valmistamise kursus Soomes, arboristi teadmised Pärnu Kutsehariduskoolist ja kursus Eesti Sommeljeede Koolis. Lisaks kümneid koolituspäevi ettevõtlusest, turundusest ja rohelisest majandamisest.
Oleme võtnud ette eksperimendi: kas kaasaegset mõisa saab majandada samadel põhimõtetel kui ajaloolist mõisa, kus tüüpiliselt tegeleti põllumajandusliku tootmisega.
Aastal 2016 avasime oma kodu külalistele. Algas veinimõisa elu täies hoos — tuurid, degusteerimised, üritused. Pereärisse kaasasime kogu pere. See aasta sai meie kõige noorem tütar 18, ning ka tema saab olla nüüd veinileti taga. Lisaks aitavad meid armsaks saanud vabatahtlikud, ilma kelleta poleks paljut võimalik.
Umbes kuue hektari suurusel pargil on Eesti keskkonnaameti hinnangul nii looduskaitseline kui ka ajalooline väärtus — park pakub elukeskkonda haruldastele loomadele, lindudele ja taimedele ning on side kultuuriajalooga.
Tänaseks on Allikukivi Veinimõis kasvav ja elav ettevõte Pärnumaal. Meie marja- ja puuviljaveinid valmivad kohapeal, mõisa veinikeldris. Marjad korjame peamiselt oma marjaaiast, ülejäänu saame usaldusväärselt lähiümbruse talunikelt. Külastajaid ootavad veinituurid, degusteerimised, üritused ning suvel glämping ajaloolises mõisapargis.
Meie veinimõisa külastusel on tunnustust leidnud ka ökoturismi kvaliteedimärgis EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti).
Oleme tänulikud kõigile, kes on meid sel teel saatmas olnud — külalistele, sõpradele, vabatahtlikele ja pereliikmetele. Teie tulek ja tagasiside annavad jõudu edasi minna.
Allikukivi Veinimõis on avatud maist detsembrini kolmapäevast pühapäevani kella 11–18. Tule veinituurile, broneeri glämping-öö või lihtsalt astu sisse mõisa poetuppa.
+372 525 2800 · info@allikukivi.ee
Allikukivi Veinimõis — Kooli tee 2, Allikukivi, Pärnumaa